Haiguse kliiniline kulg

Haigus sageneb sesoonselt, sõltudes puukide aktiivsusest. Haigestumist soodustavad pehmed talved ja niisked kevaded. Nakatumise risk võib alata juba veebruaris ja kesta kuni novembrini.
Haigusel on kaks faasi, millest esimene jääb 20% juhtudest patsiendile märkamatuks.
Esimene kahest faasist ilmneb pärast 6−14-päevast inkubatsiooniperioodi, kui viirus on jõudnud vereringesse. Patsiendil tekivad üldised sümptomid, nagu kehatemperatuuri tõus (tavaliselt alla 39 ˚C), peavalu, üldine nõrkus, väsimus, seedehäired, köha ja nohu. Sümptomid meenutavad sageli külmetusnähte. Pärast sageli sümptomivaba 2−8-päevast perioodi ilmuvad närvisüsteemi kahjustusele viitavad sümptomid. See juhtub siis, kui viirusel on õnnestunud läbida hematoentsefaalbarjäär ning nakatada aju. Kehatemperatuur tõuseb uuesti (tavaliselt üle 39 ˚C), millele sageli lisanduvad muud tüüpsümptomid, nagu tugev peavalu, kaelakangus, teadvusehäired, deliirium (järsult progresseeruv vaimne häire teadvuse unenäotaolise hägustumisega), kraniaalnärvide paralüüs, koordinatsiooniprobleemid ja käte-jalgade halvatus. Lõpuks võib tekkida hingamislihaste paralüüs, siis on vajalik on intensiivravi, sh kunstlik hingamine. Puukentsefaliidi spetsiifiline ravi puudub. Seetõttu on ravi vaid sümptomaatiline, st palavikku alandav, valu leevendav jne.

Puukentsefaliidi vormid täiskasvanutel

1.		Meningiit Palaviku, kaelakanguse, valgustundlikkuse ja iivelduse/oksendamisega kulgev meningiit, mis ei hõlma ajukudet. Paranemine püsikahjustuseta, puudub otsene oht elule.
2.		Entsefaliit (sagedasim vorm) Difuusne põletik, mis haarab sageli kogu ajukoe, põhjustades ajuturse ja -verejooksu. Eelkõige on haaratud basaalganglionide piirkond, mis võib põhjustada teadvuse hägustumist, põhjustades deliiriumi ja koomat, paralüüsi ja käte ja/või jalgade apraksiat (liikumisraskusi), epileptilisi krambihooge, Parkinsoni tõve laadset värinat ning kangust. Ajutüve haaratuse korral võivad lisanduda hingamisraskused. Suremus 0,8−2%.
3.		Poliomüeliidisarnane radikulomüeliit Seljaaju ja närvijuurte põletik tekitab halvatuse koos amüotroofia (lihaste kõhetumise), närvivalu ja/või parapleegia koos seede- ja urineermishäiretega. Suremus kuni 20%.

Närvisüsteemiväline tõsine tüsistus võib olla koagulopaatia, mille puhul sisemine verejooks võib põhjustada ¨okiseisundi. Kaasneda võib maksa- ja müokardipõletik.

Millised on haiguse tagajärjed?
Närvirakud (seljaajus ja/või ajukoes) võivad hävida ning tekitada haiguse 2. ja 3. vormi puhul püsiva puude. Lastel võib haigus põhjustada arenguprobleeme, epilepsiat, mis nõuab eluaegset ravi, ning mälu ja lihasehalvatust, mis võib muuta patsiendi töövõimetuks, samuti tekitada vajaduse pideva kõrvalabi ning ratastooli ja respiraatori järele.

Ka kergena tunduva meningeaalse vormiga kaasnevad omad ohud.
Haigusjuhu näide: patsient on ja viibinud mõned päevad kuni kaks-kolm nädalat haiglas ning paranenud puukentsefaliidi kergeimast vormist meningiidist. Tänu professionaalsele abile ja voodire¸iimile tunneb ta end peagi paremini.
Kui aga patsient püüab naaseda oma igapäevaste tegevuste juurde, märkab ta õige pea, et tal tekivad keskendumishäired ja loidusetunne. Kui tema enesetunne ei parane ühe-kahe kuuga, muutub ta ärevaks ning lisanduv depressiivne enesetunne halvendab seisundit veelgi. Enamikul juhtudest on sellist haiguslik seisund püsinud kuni aasta. Patsiendid tunnevad siis soovi isoleeruda ning sageli pelgavad sel tundlikul teemal teistega rääkida.